Allergiad ja talumatused

Ajas on aina aktuaalsemaks muutunud allergiate ja toidutalumatuste teema. Inimesed räägivad tihti, et nad ei söö ühte või teist toiduainet, kuna neil on allergia või kahtlus toidutalumatuse osas. Tihti kuuleme ka inimesi rääkimas laktoositalumatusest ja gluteenitalumatusest. Kui kahtlustad, et Sinul võib midagi sellist olla, siis pöördu esmalt oma perearsti poole, kes vajadusel suunab edasi, kas allergoloogi või gastroenteroloogi juurde, diagnoosi ja abi saamiseks. Toiduklubi seminaril rääkisimegi hiljuti nii allerigatest kui toidutalumatustest ja allpool on Sinu jaoks väike kokkuvõte.

Allergia on organismi reaktsioon ainetele, millele immuunsüsteem reageerib kui võõrastele. See on valkude võime esile kutsuda tugevat imuunvastust IgE antikehade moodustamise näol. Sümptomid ilmnevad kiiresti, haarates nahka, vereringe-, seede-, närvisüsteemi ja teisi organeid, kuni eluohtlike seisunditeni välja. Tekkida võivad näiteks nohu, silma sidekestapõletik, atoopiline dermatiit, nõgestõbi või anafülaksia (allergeeniks mesilas- ja herilasmürk), köha, astma jne.

shutterstock_779336122.jpg

Tarbitud toidu peale tekkivat ebasoodsat kahjulikku reaktsiooni nimetatakse aga toidutalumatuseks. Selle kliinilisteks ilminguteks võivad olla näiteks soolenähud või ekseemid. Talumatused jagatakse kaheks vastavalt sellele, kas need on immunoloogiliselt vahendatud või mitte. Reaktsioonid võivad tekkida nii toidule kui toidus olevatele lisaainetele. Tavapärased soolesümptomid toidutalumatuse puhul on kõhulahtisus või kõhukinnisus, verine roe, oksendamine ja iiveldus, võib esineda ka turset suuõõnes, haavandeid. Sümptoomid esinevad sageli ka nahal, silma limaskestal, ninas, hingamisteedes, need põhjustavad ekseemi, sügelemist, ägisemist/ähkimist imikul ja hingamisprobleeme. Toidutalumatusest räägime siis, kui ei toimu IgE antikehade tootmist, kui reaktsioonid mittetalutavale toidule on aeglased ja kroonilised.

Laktoositalumatus võib olla primaarne (geneetiliselt päritav) või sekundaarne (tingitud peensoole ajutisest kahjustusest, haiguste tagajärjel, alatoitumisest).

Gluteenitalumatus võib esineda tsöliaakiana või mittetsöliaakilise gluteenitalumatusena. Tsöliaakia puhul on tegemist geneetilise eelsoodumusega, kus peensoole limaskesta hatud on kahjustunud ning selle vallandajaks gluteeni sisaldavad toiduained. Järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani välja. Kui immuunsus reageerib toidule kui võõrale, kutsub see esile limaskesta kroonilise põletiku. Kahjustunud limaskesta tõttu tekivad peensooles oluliste toitainete, vitamiinide, mineraalainete imendumishäired ja nende vaegus organismis. Tsöliaakia haigusnähtudeks on enamasti krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine.
Tsöliaakia ei ole toiduallergia ega talumatus, see on autoimmuunhaigus.

shutterstock_118087417.jpg

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus on, kui sümptomid on sarnased tsöliaakiale, kuid vereprooviga ei ole tuvastatud tsöliaakia markerite tõusu ning peensoolelimaskesta kahjustusi ei ilmne. Mittetsöliaakilist gluteenitalumatust iseloomustavad sümptomid, mis algavad tundide või mõningate päevade jooksul pärast gluteeni tarbimist ning kaovad selle toidust väljajätmisel. Sümptomiteks võivad olla kombinatsioon ärritatud soole vaevustest nagu kõhuvalu, gaasid, kõhulahtisus/kinnisus, väsimus, peavalu, lihas-ja liigesvalud, jalgade või käte tuimus, dermatiit, depressioon, aneemia. Iseloomulikud on sümptomid, mis tekivad pärast gluteeni sisaldavat teravilja (rukis, nisu, kaer, oder) tarbimist ning ei ole seotud ei tsöliaakia ega nisuallergiaga.

Toitumise juures on oluline kuulata oma keha. Nii saad aru, millal on kehal midagi liiga palju või liiga vähe, millal on kõhus raske tunne või on tekkinud hoopis väsimus ning millal on enesetunne eriti hea. Halva enesetunde või erinevate sümptomite esinemisel võta kindlasti ühendust oma perearstiga või pöördu toitumisterapeudi poole.

Teadlikku keha tunnetamist!

Sinu toiduklubi “Toiduga sõbraks”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s